Kodulehe Optimeerimine – 4-Sammuline SEO Õpetus

Kodulehe optimeerimine otsingumootoritele on üks tähtsamaid oskuseid, mis ühel veebilehe omanikul või turundajal saab olla. Iga turundaja unistus on tasuta külastajaid saada, kes Sinu toodet või teenust soovivad osta – just seda otsingumootorid ka Sulle toovad.

Selle õpetuse lõpuks saad selge pildi sellest, kuidas Google praktikas töötab ja mida nad täpsemalt Sinu veebilehelt ootavad.

Vahet ei ole kas plaanid kasutada SEO teenust või üritada kõike ise teha, need teadmised aitavad Sul mitte ainult veebilehe külastatavust kasvatada, vaid ka raha säästa. Tegu ei ole ühekordse ülesandega – veebilehte tuleb ja jooksvalt korras hoida, ning uusi tooteid või artikleid tuleb samuti optimeerida.

Seletame ära mis on kodulehe optimeerimine ja jagame enda protsesse, et Google just Sinu veebilehti esimestele positsioonidele paigutaks.

Mis on Kodulehe Optimeerimine ehk SEO?

Enamik meie igapäevaseid vajadusi lahendab just Google.

Olgu selleks tervisemure, mõne uue toote ostusoov või niisama kripeldav küsimus, esimene samm kipub olema selle guugeldamine.

Vaatame esimesi tulemusi, otsustame võib-olla brändinime ja pealkirja järgi kuhu klikkida ja vastu vaatab meile “tõde”.

Kuid kas Sa oled kunagi mõelnud selle üle, et kuidas Google need tulemused päriselt valib?

Kahjuks ei ole Google piisavalt tark, et teada kuidas aktsiaid osta või kus seda kõige parem teha on.

Tulemused sorteeritakse automaatselt otsingualgoritmi järgi kus on sadu erinevaid faktoreid:

• Kas otsitud märksõna on lehekülje pealkirjas kasutatud?
• Kui palju (sõnalist) sisu on veebilehel?
• Mitu korda on otsitud ja seotud märksõnu lehel kasutatud?
• Kui vana on veebilehe domeen?
• Kui palju muud, sarnast sisu on veebilehel kokku ja mis kvaliteediga ta on?
• Kas sisu on Google robotite poolt üldse ligisaadav?
• Kas mõni teine veebileht on viidanud sellele leheküljele lingiga?
• Jne…

SEO ehk kodulehe optimeerimine otsingumootoritele on just nende otsingufaktorite optimeerimine, et Google mõistaks Sinu veebilehte, äri ja teenuseid ning teaks milliste märksõnadega Sa välja peaksid tulema ning seda kõrgematel positsioonidel.

Siinkohal on tähtis rõhutada, et tegu on just orgaaniliste tulemuste parandamisega, mitte Google Adsi kasutamine.

Miks see on oluline? Orgaanilised tulemused on täiesti tasuta ning seda igavesti.

Mis tähendab, et kui esimene positsioon on käes ja seda suudetakse hoida, võid saada sadu või tuhandeid külastajaid kuus ilma sentigi maksmata.

Google reklaamide puhul jõuad Sa enamjaolt ainult 20-30%-ni otsijatest ja maksad aina kasvavaid klikihindu. Lisaks sellele kasutavad ca 25% inimestest reklaamiblokkijaid ning see arv kasvab iga aastaga.

Kuidas see kõik siis töötab? Hakkame pihta.

1. Märksõnade analüüs ja valimine

Märksõnade analüüs on kodulehe optimeerimise vundament.

Sellest, et Google tulemustes esimesel positsioonil välja tulla, tuleb kõigepealt mõista mida inimesed üldse otsivad?

Me saame liiga palju sellised emaile:

Tegu on sporditarvete e-poega ning kliendi arvates on eesmärgiks välja tulla märksõnadega:

• Poks
• Jooga
• Tennis

Mis mureks? Kui sa nüüd Google.ee lahti võtad ja kirjutad sinna sõna “tennis” siis tulemused mis vastu vaatavad on:

1. Tennis.com – Inglisekeelne tennise uudisteleht
2. Eesti Tennise Liit
3. Wikipedia tennise lehekülg
4. Delfi tennise uudistekategooria
5. Postimehe tennise uudistekategooria
6. Jne

Kuigi märksõna “tennis” otsitakse 2,000 korda kuus, on ilmselge, et selle taga puudub ostusoov. Otsitakse kas tenniseuudiseid või lisainfot mängu enda kohta, mitte varustust. Seda teab ka Google, mistõttu ei leia sa top 10 hulgas mitte ühtegi e-poodi.

Google on piisavalt tark (ja ma ei kasuta neid sõnu ühes lauses väga tihti…), et teada mis kasutaja tegelik otsingusoov (inglise k. search intent) on.

Otsingusoove jaotatakse üldiselt kolme kategooriasse:

• Navigatsioonilised märksõnad – soovitakse leida kindlat veebilehte või lehekülge (nt. Delfi, välisministeerium, Business Media, Postimees.ee jne)
• Informatiivsed märksõnad – otsingud kus soovitakse lisainfot või teadmisi saada (nt. tennis, tervislik toitumine, mis on seo, kuidas Google’s esimeseks saada jne)
• Kommerts/ostvad märksõnad – soovitakse mingit toodet osta (nt. jalgrattad, iPhone XS, Dormeo madratsid, tennisereketid)
• Uurivad/võrdlevad märksõnad – ostusoov on olemas kuid otsitakse abi õige toote leidmiseks (nt. parim õhksoojuspump, Samsung Galaxy a5 arvustus, iPhone 7 vs iPhone 8)

Jätkates meie spordipoe näitega, eesmärgiks on ilmselgelt rohkem tooteid müüa, seega tuleks valida ostja märksõnu.

Viis minutit otsimist ja leidsin vastavad märksõnad:

• Tennisereketid
• Tennisereketid müük
• Kasutatud tennisereketed
• Tennisereketid Wilson
• Tennise jalanõud
• Tennisekotid
• Poksikindad
• Poksikindad müük
• Poksikindad lastele
• Poksikindad Everlast
• Poksikotid
• Poksikott Falco
• Joogamatt
• Joogariided

Kui oled varem märksõnade analüüsi üritanud teha, siis ilmselt mõtled, miks ma nendele uute märksõnade otsingumahtudest ei ole rääkinud? Selleks on kaks väga head põhjust.

Esiteks, need numbrid mida märksõnade tööriistad (sh. Google Keyword Planner) on ülimalt ebatäpsed ja mõeldud Google Adsi reklaamikasutajatele. See on ekstra tüütu Eesti turul, kus paljud märksõnad näitavad null otsingut kuus, kui see tegelikult tõsi ei ole.

Teiseks, ükski veebileht ei tule välja ainult ühe märksõnaga. Hästi optimeeritud lehekülg tuleb välja kümnete, sadade, või tuhandete seotud märksõnadega, mida Sa ilmselt tööriista isegi ei taipa panna.

Selle kohta toon näite Dreamgrow.com veebilehelt kuhu kirjutasin artikli märksõnale Amazing Selling Machine review.

Hetkel tuleb see Googles välja 40+ erineva märksõnaga ja postitus on ainult paar nädalat vana. Teised artiklid mis sinna olen kirjutanud, tulevad välja sadade kui mitte tuhandete erinevate otsingutega.

Kuidas leida märksõnu?

Märksõnade analüüsiks on palju erinevaid tööriistu, inglisekeelsel turul on parimaks märksõnade tööriistaks Ahrefs. Kasutan seda igapäevaselt rohkem kui Gmaili, Facebooki ja Instagrammi kokku kuid kahjuks Eestis ei ole ta märksõnade leidmiseks kõige efektiivsem tööriist.

Eestis on kõige efektiivsem olnud minu jaoks UberSuggesti tööriist mis on täiesti tasuta.

Kirjuta sinna üks üldine märksõna enda valdkonnast, vali Eesti keel, ja kliki “Search“.

Praktiliselt kohe saad ülevaate seotud märksõnadest, otsingumahtudest, konkurentsist ja palju muud kasulikku.

Paljud soovitavad ka Google Keyword Plannerit, mis on siis Google ametlik märksõnade töörist kuid nagu mainitud on see enamjaolt reklaamide jaoks mõeldud.

Sisestades märksõna “tennis” ja “tennisereketid” suutis ta ainult anda seitse soovitust, millest neli olid tennisemängijad. Mitte kõige kasulikum

Kuidas hinnata märksõnade konkurentsi?

Üks tähtsaimad küsimusi millele tuleb vastus leida märksõna valimisel on : “Kas ma suudan selle märksõnaga top kolmes välja tulla?

Kas Sind üllataks kui ma ütlen, et esimene positsioon Google’s saab 18x rohkem külastajaid kui üheksas koht?

Ilmselt mitte. Google teisest lehest ma ei hakka rääkimagi – sinna võib lausa laiba peita 🙂

2019. aasta andmed näitavad, et klikkide arv jaguneb top 10 positsioonidele umbes nii:

1. 32.58%
2. 16.69%
3. 10.34%
4. 7.24%
5. 5.27%
6. 3.93%
7. 3.02%
8. 2.35%
9. 1.86%
10. 1.53%

Need on väga üldistatud numbrid ja nad on pigem tagasihoidlikud. Kogemus näitab, et top kolm saab suure enamiku külastajatest ja väljaspool seda ei toimu suurt midagi.

Teisisõnu, auhinna saab ainult parim ja mõttetu on märksõna jaoks optimeerida kui Sa ei suuda vähemalt top kolme hulka ennast saada.

Kuidas sellele küsimusele vastus leida?

Müüt: Google Keyword Planner näitab konkurentsi

See on üks levinuimaid müüte ja vigasid SEO puhul ning kahjuks on Eestis “seo eksperte” kes seda endiselt soovitavad.

Google Keyword planneris näidatud konkurents (Low, Medium, High, Very High) ei mõõda märksõna konkurentsi orgaanilistes tulemustes. See on (samuti ebatäpne) hinnang sellekohta, kui palju on teisi reklaamijaid selle märksõna jaoks.

Google orgaanilised tulemused ja google ads ei ole mitte ühelgi viisil seotud ning nad ei mõjuta üksteist.

Märksõnade tööriist Ahrefs

Seda tööriista ma juba korra mainisin siin artiklis ja tõsiasi on see, et ilma selleta oleks mu töönädalad oluliselt pikemad ning kodulehe optimeerimine 10x keerulisem protsess.

Kuigi uute märksõnade leidmiseks ei ole ta Eesti turul parim tööriist siis kõige muu osas on ta 100% asendamatu.

Ilma ulatusliku SEO kogemuseta on konkurentsi hindamine üsna keeruline, kui Sul puuduvad õiged vahendid.

Ahrefs on küll kallimapoolne (alates $99/kuu) kuid kui kodulehe optimeerimine on prioriteet, igati investeeringut väärt. Lisaks sellele on neil seitsme dollari eest 7-päevane trial kus saad kõiki funktsioone kasutada.

Number üks faktor mida otsingumootorid arvestavad on Sinu veebilehele viitavate linkide arv. Teisisõnu, mis teised veebilehed on kasutanud Sinu veebilehte lingitud viitena.

Linkidest ja otsingualgoritmi faktoritest räägime ka pikemalt kuid mis praegu teadma pead on see, et kõik lingid ei ole võrdsed.

Kui palju link aitab kaasa Sinu kodulehe “autoriteedile” sõltub:

• Linkiva kodulehe autoriteedist (nende linkide arv ja kvaliteet)
• Lingi asukohast (kas link on osa lehekülje põhisisust (nt. artiklis) või ebatähtsamal kohal (nt. kommentaarides))
• Linkiva lehekülje seotusest Sinu kodulehega (link Eesti Tenniseliidult aitab tennise e-poodi rohkem kui mõni toidublogi)
• Mitmele teisele veebilehele see lehekülg lingib

Kõige parem viis veebilehe linkide profiili ja autoriteedi mõistmiseks on Ahrefs’i Domain Ratingu skoor.

See on number nullist sajani logaritmilisel skaalal ning sellel on ülimalt suur korrelatsioon kodulehe konkurentsivõimega otsingumootorites. (Logaritmiline skaala tähendab, et mida kõrgem on skoor, seda raskem on teda kasvatada.)

Mida suurem on DR skoor, seda rohkem linke on veebilehel ja seda paremini ta otsingutulemustes välja tuleb.

Selleks, et Domain Ratingule natukene tausta anda, vaatan seda skoori inglisekeelsel turul umbes niimoodi

Top 10s märksõna jaoks on enamjaolt veebilehed millel on:

• DR 0-30 – lihtsad märksõnad
• DR 31-54 – keskmine konkurents, enamjaolt tuleb pingutada, et toppi saada
• DR 55+ – rasked märksõnad, mille kallal tuleb oluliselt tööd teha.

Kuna Eesti turul on saadavate linkide arv leebelt öeldes piiratud siis need skoorid on pigem sellised:

• DR 0-10 – kerged märksõnad
• DR 11-25 – vajavad parajalt optimeerimist, et toppi saada
• DR 26-35 – tuleb oluliselt tööd teha
• DR 36+ – rasked märksõnad, mida tuleb tõsiselt võtta.

Esiteks on Sul vaja leida enda veebilehe Domain Rating – selle leiad kui oma kodulehe sisestad Ahrefsi Link Exploreri tööriista.

Järgmisena läheme Ahrefs’i Keyword Explorerisse, sisestame märksõna millega soovime Google’s välja tulla ja kerime lehe alumisse osasse kus leiad “SERP overview“. See näitab selle märksõna top 10 otsitulemusi Ahrefsi näidikutega.

Alustame konkurentsirikka märksõnaga “krediitkaardid“:

Nagu näha siis toppi vallutavad suured pangad, kelle Domain Rating on enamjaolt 60+ ning madalaim top kümnes on DR28. Kui Sul pole vähemalt DR50 veebilehte või massiivset eelarvet, võid tõenäoliselt top positsioonidest vaid unistama jääda.

Järgmisena vaatame natukene mõistlikuma konkurentsiga märksõna: hammaste valgendamine

Keskmine DR on juba oluliselt madalam ning kui Sinu veebilehe domain rating on 6-22 vahel või kõrgem ning teemakohane, on Sul ka reaalne võimalus siin tulemustes toppi jõuda.

Kodulehe optimeerimine on loomulikult kõvasti keerulisem kui ainult linkide ehitamine, kuid nii saad vähemalt kiire pilgu sellest, mis seis konkurentsiga on.

Kui selle õpetuse lõpuni jõuad, mõistad ka teisi veebilehe optimeerimise faktoreid ja saad ka top 10-t vaadates neid arvesse võtta.

Samm 2. Veebilehe optimeerimine ja lehepealne SEO

Google ei mõista Sinu kodulehte samamoodi nagu kasutajad. Nad ei tea ega hooli sellest kui ausad Sinu hinnad on, millist garantiid Sa pakud, kui head tööd teeb klienditeenindusmeeskond või kui suur on toodete valik.

Google roomab otsinguroboteid kasutades läbi terve interneti kasutades linke (sealt ka nende olulisus) ja vaatab veebilehel olevat sisu läbi koodi.

Nagu igas valdkonnas, on ka veebilehe loomisel kindlad standardid, kuidas asju tegema peaks ja mis koodijuppi kasutama peaks. Kahjuks enamik veebiarendajaid neid ei tea ja seetõttu võib Sinu kaunis veebileht ka otsingumootoritele kas ligipääsmatu või raskesti arusaadav olla.

Siin on põhilised asjad, mida vaadata kui soovid mõne märksõnaga paremini välja tulla.

1) Kas märksõnale on loodud oma lehekülg?

Igale suuremale märksõnale millega soovid hästi välja tulla peab olema loodud spetsiifiline lehekülg, mis sellest teemast räägib.

Saame liiga tihti kirju stiilis: “Olen juba mitu kuud optimeerinud märksõna “Botox” jaoks kuid ei saa teise lehe lõpust kaugemale”.

Võtsin siis kliendi veebilehe lahti ja otseloomulikult ühtegi Botoxi teenuselehte ma ei suutnud leida – see oli peidetud ilusüstide teenuselehe alla pisikese lõiguna.

Kui teema on piisavalt suur, et muretseda selle otsitulemuste pärast, on ta ilmselt ka piisavalt suur, et talle pühendada terve lehekülg.

See on seotud ka järgmise punktiga.

2) Kas lehekülg vastab kasutaja otsingusoovile?

Nagu eelnevalt mainitud, Google teeb üsna hästi vahet märksõnade otsingusoovidel ning üldiselt näitab vaid ühte tüüpi otsitulemusi.

Otsides märksõna “digiagentuur” saab Google aru, et soovid ilmselt palgata interneti turunduse agentuuri ning näitab Sulle ainult digiagentuuride kodulehti kust saad täpsemat infot.

Proovime märksõna “muruniiduk” ja Google on aru saanud, et tegu on ostumärksõnaga. Vastu vaatavad meile e-poed ja nende muruniidukite kategooria lehed.

Pane tähele, et peaaegu kõik tulemused on just kategooria lehed, mitte spetsiifilised muruniidukid. Sina peaksid sama tegema.

Sama loogika kehtib ka informatsioonilistele märksõnadele.

Kui Googeldad “parimad madratsid ja kõik tulemused on stiilis “kuidas parimat madratsit valida” siis tõenäoliselt Sinu artikkel “7 põhjust, miks Dormeo on parim madrats” seal väga hästi välja ei tule. Kuid on ka erandeid.

3) Kas lehekülje URLis on kasutatud märksõnu?

URL ehk permalink on veebilehekülje aadress, näiteks sellel artiklil on see https://businessmedia.ee/kodulehe-optimeerimine/

Mõned on ilmselt juba pildi kokku pannud, et selle artikli eesmärk on välja tulla märksõnaga “kodulehe optimeerimine“.

Veebilehe permalinkides märksõna kasutamine on üks lihtsaimaid ja efektiivsemaid viise öelda Google’le millega sellel leheküljel on tegu.

Mõned reeglid mida jälgida:

• Lühem on parem (max 5 sõna)
• Kasutada märksõnu
• Kirjeldab lehe sisu võimalikult täpselt
• Väldi ebavajalikke sõnu
• Läbimõeldud veebilehe struktuuri meeles pidades (st. järjepidevad)

Ja nüüd ka mõned näited:

4) Kasuta märksõna pealkirjas ja meta kirjelduses

Järgmine koht kust Google saab infot selle kohta, millest lehekülg räägib on Sinu kodulehe pealkiri ja kirjeldus.

Just neid näitab ta ka otsingutulemustes:

Ideaalne SEO optimeeritud pealkiri:

• Maksimaalselt 60-70 karakterit
• Sisaldab Sinu põhimärksõna – plusspunktid kui see on title tagi alguses
• Kirjdelab, mis leheküljelt leiab
• On unikaalne Sinu veebilehel
• Veenab kasutajat klikkima

Ideaalne meta kirjeldus:

• On maksimaalselt 160 karakterit
• Sisaldab Sinu märksõna
• Kirjeldab mis veebilehel toimub
• On unikaalne
• Veenab kasutajat klikkima

Kuigi märksõna olemasolu on pealkirjas kõige tähtsam faktor, on ka ülimalt oluline kirjutada oma pealkirjad (ja ka kirjeldused) kasutajale.

Siin näide halvast, üleoptimeeritud pealkirjast:

Oluliselt parem oleks:

“Raamatupidamisteenus – Hind alates 35 € kuu‎ | Business Media”

Nimelt viimase paari aasta jooksul on Google hakanud kasutama ka clickthrough rate-i ehk läbiklikkimisprotsenti otsingutulemuste algoritmis.

Teisisõnu, kui Google teab, et keskmiselt saab teine positsioon sellele märksõnale 15% klikkidest kuid Sinu koduleht saab sellest rohkem või vähem, võib ta vastavalt sellele ka tulemusi korrigeerida.

Seega on ülimalt oluline teha oma pealkiri ahvatlevaks just kasutaja jaoks, seniks kuni märksõna on endiselt kasutuses.

Meta kirjelduses märksõna kasutamine ei ole küll ametlikult Google jaoks faktor kuid kui otsingufraas on kirjelduses sees, on ta üldiselt rasvases kirjas ning aitab Sul paremini välja paista. Lisaks sellele, on see signaal kasutajale, et tulemus on asjakohane.

Kirjeldused peavad olema igale leheküljele kirjutatud ning lubatud on maksimaalselt 160 karakterit. Mina kirjutan neid üldiselt kahe lausena – esimene osa on küsimuse vormis ja sisaldab Sinu märksõna ning teine pool on kirjutatud just kasutaja jaoks, kutsumaks teda midagi tegema.

Paar head näidet:

• Parimad madratsid – “Kas otsid parimat madratsit? Loe meie põhjalikku madratsi valimise õpetust ning ärka taas puhanuna.”
• Hüpoteeklaen – “Ootate head võimalust korteri või maja remondiks? Võib-olla unistate suvila ostust? Kliki siia, et saada parima intressiga hüpoteeklaen.”
• Turundusstrateegia – “Kas oled väsinud, et konkurendid rohkem tähelepanu saavad? Siin on seitse turundusstrateegiat mis aitavad Su taas rambivalgusesse.”

Kohutavad pealkirjad ja meta kirjeldused on Eestis kahjuks ülimalt tavalised – enamjaolt on vähemalt üks neist seadistamata või valesti pandud. Olles teinud sadu veebilehe auditeid, olen ka mõned jubedad kombod koolituste tarvis ära salvestanud:

5) Sisu pikkus, seotud märksõnade kasutus ja vastavus otsingusoovile

Nagu juba varasemalt seletatud sai, Google ei mõista Sinu äri ega tea selle tausta. Ainukene viis kuidas nad aru saavad, millega Sa tegeled ning mis märksõnadega Sind Google otsingus näidata on sõnad sinu veebilehel.

Siin tulevad mängu erinevad faktorid:

• Sõnade arv – Kas Sina suudad 50 sõna pealt aru saada, kas keegi on oma valdkonna ekspert? Tõenäoliselt mitte. Sama kehtib ka Google otsingus. Uuringud on näidanud, et pikem sisu tuleb otsingumootorites enamjaolt paremini välja.
• Seotud sõnade kasutus – Google teab täpselt mis sõnad on omavahel seotud ja peaksid koos antud teemal välja tulema, kui tegu on eksperdiga. Näiteks on võimatu rääkida kaalu langetamisest kui ei ole kasutatud sõnu nagu: kalorid, energia, toitumine ja nii edasi.
• Vastavus otsingusoovile – kui otsingusoov on saada rohkem infot või vastust küsimusele ning Sinu kodulehe sisu räägib vaid sellest kui hea Sinu toode on, ei saa häid tulemusi oodata.

Kui pikk peaks olema sisu?

Sisupikkus sõltub Sinu märksõnast.

Parim viis seda seletada on taaskord näidete abil.

Kui otsin “Kes on Eesti president?” siis sellele küsimusele saan oma vastuse ilmselt 50-100 sõnaga. Sama lühikene sisu võib ka sobida näiteks märksõnale “jaeinvestor definitsioon”.

Kui ma Googeldan “mida tähendab suluseis” siis piisab vastuse saamiseks ilmselt 200-300 sõnast – definitsioonist ja seletustest, miks nii on või miks see tähtis on.

Otsides keerulisemat teemat, nagu see artikkel mida Sa loed või “veebilehe tegemine” siis võid näha artikleid, mis on 2,000-3,000+ sõna pikad.

Kuidas leida seotud sõnu mida sisu optimeerimisel kasutada?

Siinkohal tuleb kasuks eelnevalt kaetud märksõnade analüüs ning ka pikema sisu kirjutamine.

Selle artikli loomisel hoidsin ma meeles ainult märksõna kodulehe optimeerimine kuid paratamatult sisuloome protsessis olen ka kasutanud seotud märksõnu nagu:

• Märksõnade analüüs
• Veebilehe audit
• Linkide ehitamine
• Kodulehe SEO
• Google’s esimeseks saamine

Seega pikema sisu kirjutamise “boonus” ei tule vaid sellest, et sõnade arv on suurem. See sunnib Sind rääkima oma teemast põhjalikumalt ja aitab Sul kasutada rohkem seotud märksõnu mida inimesed võivad otsida.

Lahendus mõlemale küsimusele

Parim viis kuidas leida nii ideaalne sisu pikkus kui ka lisa märksõnu mida kasutada on oma märksõna Googeldada ja analüüsida esimesel leheküljel olevaid kodulehti.

Milleks jalgratast leiutada kui Google tulemustes on andmed olemas, mis Google otsingus töötab?

Vaata madala Domain Ratinguga veebilehti top 10s ning võta nende keskmine sõnade arv ja ürita sellest veidi rohkem kirjutada.

Miks just madala Domain Ratinguga kodulehed? Domain rating arvutatakse puhtalt linkide pealt kuid otsingufaktoreid on ka lehepealseid. Kõrge domainratinguga veebilehed võivad välja tulla vaatamata optimeerimata veebilehele ja halvale sisule.

Siin näide märksõnale “kuidas kaalu langetada” – on ilmselge, et kõrgematel positsioonidel sisu on oluliselt pikem.

Lisaks sellele, loe need artiklid ka päriselt läbi ja vaata mis termineid ja fraase nemad kasutavad ning pane need ka enda artiklisse.

Lugesin vaid ühte artiklit kaalu langetamise teemal ning joonisin juba alla hunniku märksõnu ja fraase mida ka enda artiklis kindlasti kasutama peaksin:

Tähtis!

Kodulehe optimeerimine ei ole Eestis väga levinud praktika ja seda ei tehta eriti kõrgel tasemel. See, et otsingutulemustes on ainult 200-300 sõnalised artiklid ei tähenda alati, et nii on õige.

Näiteks seda artiklit kirjutades peaksin ma selle reegli järgi piirduma maksimaalselt 2,400 sõnaga kuid, et teema Sulle päriselt selgeks teha nii, et sellest ka praktikas kasu oleks – on vaja oluliselt rohkem.

Hetkel oled jõudnud läbi lugeda ca 3,000 sõna – tubli! 🙂

Seega kui tunned, et otsingusoovile vastamiseks on vaja rohkem sõnu kui konkurendid on kasutanud, tee seda julgelt. Saad alati hiljem seda muuta kui otsingutulemustes hästi välja ei tule. Kui Google-le mu pikk sisu ei meeldi, teen imselt osa sellest artiklist piltideks, sest Google seal olevaid sõnu lugeda ei suuda.

Minimaalne sisu arv igale leheküljele on vähemalt 300 sõna (sh. kategooria lehed, teenuselehed ja muud)

6) Alampealkirjade kasutamine loogilises struktuuris

Nagu ka raamatutes või ajalehtedes – pealkirjades ja alampealkirjades sõnad on ilmselgelt tähtsamad kui muu sisu ning see reegel peab ka vett kodulehe seo puhul.

Nimelt ei piisa sellest, et paned oma sisu alampealkirjad rasvasesse kirja ja suurendad fondisuurust.

Alampealkirjades jaoks on loodud vastavad koodijupid

<h1> Kõige Tähtsam Pealkiri </h1> – Seda kasutatakse leheküljel maksimaalselt ühe korra ning see peaks sisaldama Sinu põhimärksõna. Enamik veebilehti loovad selle automaatselt, kasutades lehekülje pealkirja.

Selleks, et kontrollida kas Sinu veebilehe pealkiri kasutab H1 tagi saad vaadata kas lehe koodi või kasutada “Inspect Element” funktsiooni oma brauseris.

Samas koodiformaadis on ka ülejäänud alampealkirjade elemendid mis jooksevad kuni kuueni.

Oma märksõnade kasutamine nii H2 kui ka H3 (ja vajadusel ka väiksemate) alampealkirjades aitab Google’l paremini aru saada mis teemad on leheküljel tähtsad ning aitab ka lugejate tähelepanu paremini hoida.

Ideaalis on Sinu kodulehe alampealkirjad ka loogilises järjekorras, täpselt nagu raamatus.

Räägid teemast lähemalt? Lähed ühe “taseme” allapoole. Uus teema? Üks tase ülesse.

Näiteks:

• H1 – Mida teha Tallinnas?
  • H2 – Parimad restoranid
    • H3 – Estonian Burger Factory
    • H3 – Uulits
  • H2 – Tähtsaimad vaatamisväärsused
    • H3 – Vanalinn
      • H4 – Raekoda
      • H4 – Toompea loss
    • H3 – Telliskivi loomelinnak
  • H2 – Parimad baarid
    • H3 – Jne jne jne.

7) Piltide optimeerimine

Google ei näe pilte samamoodi nagu meie ning ei suuda lugeda nende pealt olevat teksti.

Pildi asemel, näeb Google seda koodi:

Läbi koodi on meil võimalus kahel viisil Google-le teada anda, mis pildiga on tegu:

• Failinimi – igal pildil peaks olema kirjeldav failinimi. Selle asemel, et nimetada failiks “pilt 123.png” valisin hoopis “piltide optimeerimine SEO jaoks.png”
• Alt text – koodijupp alt=”märksõna” kuvatakse veebibrauseris siis kui hiirega pildi kohal hõljuda või kui pilti ei suudeta kuvada. Siin tuleks pildisisu kirjeldada ja võimalusel ka märksõna kasutada.

Pildid tuleks optimeerida vastavalt sisule – kuigi selle postituse põhimärksõna on kodulehe optimeerimine, olen sellele märksõnale optimeerinud vaid ühe pildi. Teised pildid on optimeeritud vastavalt sellele ümbritsevale sisule ja teemale.

See aitab tõsta nii terve lehekülje relevantsust ja aidata sellel otsitulemustes paremini välja tulla kui ka tõstab tõenäosust, et Google Images tulemustes välja tuled.

Lisaks sellele, tuleb piltide suurust optimeerida, sest see mõjutab drastiliselt Sinu veebilehe laadimise kiirust. See on samuti ülitähtis faktor Google algoritmis, millest räägime ka rohkem hiljem.

Üks põhilisi asju mis aeglustab veebilehti on suurte piltide kasutamine. Nimelt pildifailid on tihtipeale suurtes resolutsioonides kuid Sinu veebilehel kuvatakse neid väikselt.

Siin on näide kodulehe koolituste veebilehe SEO õpetusest, kus soovitatakse küll pilte optimeerida kuid ise seda ei tehta.

Pilt on üleslaetud suuruses 3054 x 1973 pikslit ning seda kuvatakse blogis suuruses 714 x 461, sest blogi maksimaalne laius on fikseeritud. Vaatamata sellele, peab Sinu lugeja selle massivse pildi allalaadima originaalsuuruses, et veebileht laeks.

Samm 3. Kodulehe optimeerimine suures pildis – tehniline SEO

Nüüdseks oleme rääkinud kõige tähtsamatest otsingumootorite algoritmi faktoritest selleks, et optimeerida spetsiifilist lehekülge millega soovid otsingutulemustes välja tulla.

Google vaatab aga Sinu veebilehte tervikuna, seega tuleb optimeerida ka niiöelda “suure pildi” faktoreid, et otsingurobotid ja kasutajad saaksid efektiivselt veebilehe läbi käia, erinevate lehekülgede vahel seoseid mõista ja muud.

1) Veebilehe struktuur

Sinu veebilehe struktuur on tehnilise SEO vundament.

Google vaatab tänapäeval aina rohkem kuidas kasutajad Su veebilehte kasutavad – mitut lehte külastatakse, kui kaua seal viibitakse ja kas klikitakse tagasi otsingutulemustele, et ka konkurente külastada.

Hea veebilehe struktuur aitab seda optimeerida ja mis veel tähtsam, aitab paremini ka külastajaid klientideks konverteerida.

Google kasutab interneti organiseerimiseks roboteid, mida nimetatakse crawleriteks. Nad “roomavad” läbi interneti, klikkides igale lingile ja salvestades seal oleva sisu ja info.

Sama toimub ka Sinu veebilehel läbi sisemiste linkide. Siin tuleb mängu ka veebilehe struktuur.

Enamjaolt on veebilehe tugevaim ja autoriteetseim leht Sinu koduleht.

Piltlikult öeldes, on selle väärtus 100 punkti.

Oletame, et menüüst ja sisust on nüüd seal lingid viiele lehele:

• Koduleht
• Teenused
• Hinnakiri
• Meist
• Kontakt

Ülelihtsustatult, see 100 punkti jaguneb nüüd viieks ja need lehed saavad 20% kodulehe autoriteedist.

Kui teenuste lehel on omakorda kümme erinevat linki spetsiifilistele teenustelehtedele, saavad nad kaks punkti ja nii edasi.

Mida “lähedamal” klikkide arvu poolest on lehekülg kodulehele, seda tähtsam ta Google silmis on ja seda paremini tuleb ta otsingutulemustes välja.

Ideaalne veebilehe struktuur on hierarhias.

Veebilehel on kodulehekülg, kust saab klikkida kõige tähtsamatele lehekülgedele läbi menüüde, sisu ja jaluse. Sealt saab edasi liikuda järjest vähem-tähtsamatele lehekülgedele.

Siin on näide ideaalsest veebilehe struktuurist turundusagentuuri näitel:

Mis juhtub, kui Google ei saa läbi lingi mõnele Sinu leheküljele klikkida? Lihtne, sa tõenäoliselt ei näe seda kuskil otsingutulemustes ja külastajaid sinna oodata pole mõtet.

2) HTTPS kasutamine

Ilmselt oled märganud, et veebilehtede aadressi ees on kas http:// või https://

https:// tähendab, et tegu on turvalise veebilehega kus Sinu ühendus on krüpteeritud. See tähendab, et Sinu isikuandmed, alates emaili addressist, lõpetades krediitkaardi andmetega on turvalised.

Ka Google väärtustab oma kasutajate turvalisust ning eelistab otsitulemustest näidata just turvalisi veebilehti ja aastast 2014 on HTTPS kasutamine ka ametlik rankimise faktor.

Enamik veebimajutuse ja domeenipakkujaid teevad need sertifikaadid Sulle tasuta seega tasub kindlasti see ette võtta.

3) Veebilehe kiirus

Järgmine tähtis faktor Google algoritmis on kui kiiresti Sinu veebileht laeb.

Google jaoks on prioriteet, et nende kasutajad otsingutulemustega rahul oleksid. Kui aga kasutaja näeb tulemusi kus lehed laevad aeglaselt või veel hullem, üldse mitte võivad nad otsingumootorit vahetada.

Ideaalis peaks veebilehe kiirust katsetama igal leheküljel Sinu veebilehel – mitte ainult kodulehel.

Maksminaalne vastuvõetav veebilehe kiirus on 2-3 sekundit.

Veebilehe kiiruse parandamisest kirjutan pikemalt mõnes teises postituses, kuid siin on põhilised asjad mida teha saad:

• Veendu, et pildid on optimeeritud ja õiges suuruses üleslaetud
• Võta veebimajutuse pakkujalt parem server või vaheta pakkujat
• Kustuta ära kõik ebavajalikud pluginad/appid
• WordPressi kasutajad saavad endale osta WPRocket plugina mis teeb enamiku töö Sinu eest ära
• Võta arendajaga ühendust, et veebilehe koodi parandada

4) Mobile responsiveness

Alles mõned aastad tagasi oli veebilehe mobiilne laetavus veel luksus kuid tänaseks oodatakse seda igalt veebilehelt.

Google on terve oma arhiivi viinud mobile-first indexingule üle, mis tähendab, et veebilehti organiseerides ja rankides vaatavad nad eelkõige just mobiilset versiooni.

Vähe sellest, et see on orgaaniliste külastajate kasvatamiseks kriitiline – ka suur osa Sinu klientidest teevad tõenäoliselt päringuid või oste just mobiilist.

Milleks jätta raha lauale?

6) Sisemiste linkide kasutus

Kui panid tähele siis kui rääkisime veebilehe struktuuri tähtsusest, saad juba aru miks sisemiste linkide kasutus on niivõrd oluline.

Hea eeskuju siinkohal on Wikipedia:

Mida rohkem veebisiseseid linke lehekülg saab, seda tähtsam on ta Google silmis ja tuleb paremini otsingutulemustes välja. Lisaks sellele aitab ta robotitel Sinu veebilehel paremini ringi saada, erinevate lehtede vahel seoseid luua ja ka keskmise külastaja visiidipikkust tõsta.

Seega võid sisemiste linkide kasutusega helde olla. Parim viis otsustada kas midagi tuleks linkida või mitte on küsida endalt, kas see mõnele kasutajale väärtust võib luua? Kui vastus on jah, lisa aga oma viide.

7) Sitemapi olemasolu

Millegipärast Eesti SEO eksperdid räägivad sitemapi olemasolust nagu see oleks kõige kriitilisem asi otsingualgoritmis.

Tegelikult ei ole ta nii oluline kuid ta annab Google’le ülevaate Sinu tähtsaimatest lehtedest ja sellest, millal neid viimati uuendati. Lihtsalt sellepärast, et oled lehekülje pannud enda sitemapi ja selle Search Consolesse sisestanud, ei tähenda, et Google paneb need indeksisse.

Sitemapis peaksid olema vaid kvaliteetsed leheküljed, mis kasutajalse asjakohased võiksid olla.

Tihtipeale leiab sealt aga palju ebavajalikku:

• Ühekordseid kampaaniaid
• “Aitäh” lehti
• Katkiseid lehti
• Ümbersuunamisi
• “Siltide” ehk taggide lehti

Mis viib meid järgmise murekohani.

8) Veebilehe üleüldine kvaliteet

Google ei vaata ainult seda veebilehekülge millega Sina soovid tulemustes välja tulla – nad vaatavad veebilehte ja selle kvaliteeti tervikuna.

Kui koduleht on optimeeritud ja täis väärtuslikku sisu kuid domeenil on 2,000 lehekülge kus on madala kvaliteediga või duplikaatsisu – sorry, tulemusi ei maksa oodata.

Heaks uudiseks on see, et on kerge viis kuidas näha mida Google oma arhiivis Sinu veebilehest hoiab.

Tee Google otsing märksõnaga: site:sinudomeen.ee

Järgmiseks sammuks on kõik need tulemused läbi käia ja küsida endalt need kaks küsimust:

1) Kas seal kuvatav tulemuste arv kattub Sinu veebilehel olevate lehekülgede arvuga?

See võib kahel viisil murekoht olla.

Kui lehekülgede arv on kõrgem kui Su veebilehel olevat sisu, siis on tõenäoliselt veebilehe tehnilise poolega probleeme ning arhiivis on palju duplikaatsisu ja muud rämpsu.

Näiteks:

• Blogi kategooria lehed
• Sildid/tag lehed
• Arhiivide lehed
• Parameetritega linkidest tulenenud duplikaatsisu (nt. /tooted/tool?varvus=sinine, punane, valge, must jne)
• Pildifailid mis on indekseeritud
• “Salajased” lehed nagu aitäh lähed, kinnitused jne
• Leheküljed mis on ainult sisselogitud kasutajatele nähtavad

Võib ka vastupidine mure olla, kus indeksis on vähem lehekülgi kui Sul on tooteid või sisu.

See viitab nende lehekülgede madalale kvaliteedile või veebilehe struktuuri/tehnilise poolega probleeme.

Sel juhul on aeg teha põhjalik SEO audit.

2) Kas keegi tahaks midagigi kunagi Googeldada, et sellel lehel lõpetada?

Võtame näiteks Dreamgrow blogi kategooria seitsmenda lehekülje mis on otsingutulemustes:

No ei tule pähe mitte ühtegi märksõna millega ma võiks tahta lõpetada just seal seitsmendal leheküljel (ega ka “nõuanded” kategoorias).

Samal ajal Google vaatab selle seitsmenda lehekülje sisu (kus on katkendid blogiartiklitest, mille sisu on Google juba näinud – teisisõnu duplikaatsisu) ja võtab selle kvaliteedi arvesse.

Lisaks sellele, kui kategooria nimi on näiteks “meiliturundus” siis võib see kategooria hakata võistlema ka nende meiliturunduse teenuselehega ja kumbki neist ei tule hästi tulemuste välja (loe veel: keyword cannibalization)

Siinkohal tuleks nendel lehekülgedel kasutada “noindex, follow” elementi, mis ütleb Google-le, et see lehekülg on ainult kasutajate jaoks vajalik ning seda otsinguarhiivides ei ole vaja kuvada.

Seda küsimust tuleks küsida iga lehekülje kohta, mis sa “site:” otsinguga leidsid.

Faktoreid mis tehnilise SEO osas rolli mängivad on küll veel, kuid need kaheksa on niiöelda põhivead.

Kui ma siia tervet listi hakkaksin kirjutama, lõpetame eeposega 🙂

Nüüd kõige tähtsama osa juurde.

Samm 3. Leheväline SEO ehk linkide ehitamine

Nagu märksõnade analüüsi osas juba seletatud sai, välised lingid mis viitavad Sinu veebilehele on kõige olulisem faktor Google algoritmis.

Isegi kui Sul on kõik lehepealne SEO valesti tehtud, kesine sisu ja mõningad tehnilised probleemid – tugeva lingiprofiiliga on võimalik endiselt toppi jõuda.

Valem töötab ka vastupidiselt. Mida paremini on Sinu koduleht optimeeritud nii sisu kui ka tehnilise poole pealt, seda vähem linke on tarvis, et konkurentidest ette jõuda.

Kogemus ütleb, et ligi 70%-l Eesti veebilehtedest on isegi meta kirjeldused puudu, mis on kõige elementaarsem viis kodulehte optimeerida. Sisuloomest ma ei hakka rääkimagi…

See tähendab, et konkurentidest eristumiseks ei ole Sul tõenäoliselt rohkemat vaja kui seda mida juba siit artiklist õppinud oled.

Kui kõik eelnev on elluviidud ja soovitud tulemusteni pole jõudnud, tuleb fookus panna linkide ehitamisele.

Samm 4. Tulemuste jälgimine